Stenver Savi's weekly blog

Elon Musk Viimase kümnendi jooksul on SpaceXi asutaja ja Tesla Motorsi tegevjuht Elon Musk kinnistanud oma staatuse ühe maailma suurima ettevõtjana. Selle käigus on ta kogunud peaaegu kultuslikku jälgijaskonda – peaaegu seitse korda suurem kogu New Yorgi elanikkond jälgib Twitteris iga tema sõna. Milline on Elon Muski juhtimisstiil? Arvestades Elon Muski juhiomadusi, on tegu väga mõjuvõimsa juhina. Ta edastab selget ja kindlat nägemust helgemast tulevikust. Ta kasutab seda visiooni, et juhtida gruppi inimesi, kes usuvad, et nende eesmärk on võitlemist väärt. Sellised liidrid mängivad suurt rolli ka meeskonnaliikmete rakendatava strateegia väljatöötamisel. See aitab ettevõttel saavutada väljakutsuvaid eesmärke, mis võivad muuta maailma paremaks. Steve Jobs Tahaksin teise näitena tuua välja Steve Jobsi kes on samuti suurepärane juht, kuid kes tõusis esile ka oma suhtlemisoskuse poolest. Jobsil oli hämmastav võime rääkida kirega ning muuta oma ideed lugude jutustamise ja demonstratsiooni

Tänapäeva digitaliseeritud maailmas on erinevaid viise kuidas oma tööd teha ja paljud inimesed valivad näiteks ülikooli astumise asemel iseseisvalt õppimise, sooviga end harida mingis kindlas valdkonna osas. Arvan, et kästitöölane ei ole otseselt halvem kui professionaal, kui teda rakendada täpselt selles valdkonnas milles ta hea on. Sama on ka inimesega kes õpib ülikoolis ühte eriala ja siis on teine inimene kes õpib sarnast eriala iseseisvalt. Olen kindel, et iseseisvalt õppiv inimene võib osata mingit kindlat tegevust hästi, kuid inimene, kes on õppinud vastavat eriala ülikoolis, oskab leida ka lahendusi erinevatele probleemidele ja kelle maailmapilt võib veidi laiem olla vastavas valdkonnas. Kui rääkida kellegist kui käsitöölisena, siis kujutan ette, et see inimene sobiks kõige paremini tegema mingit kindlat tööd, kuid professionaali all kujutan ette kedagi, kelle tehnilised oskused on paindlikumad ja kes suudab tõusta esile ka oma sotsiaaloskuste poole pealt. Minu arvates kõige su

Copyleft on­ üldine meetod arvutiprogrammi või muu teose vabaks andmiseks tingimusel, et kõik selle muudetud ja täiendatud versioonid jäävad samuti vabaks. Nimi viitab sellele, et vaba tarkvara autorid kasutavad neile autoriõigusega antud ainuõigusi selleks, et välistada oma teose või sellest tuletatud teoste langemist kellegi teise ainuõiguse objektiks. Copyleft ei nõua kõigi vabade programmide ega nende lähtetekstide üldiselt kättesaadavaks tegemist. Copyleft'il esineb neljal erineval kujul, milleks on väga tugev copyleft ( AGPL), tugev copyleft (GNU GPL), nõrk copyleft (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) ja puuduv copyleft (Apache, MIT, X11, BSD). Tugev copyleft nõuab kõigi tuletatud komponentide viimist sama litsentsi alla, nõrk lubab siin erandeid (näiteks linkimist ärivaraliste teekidega) ning mitte-copyleft -litsentsid võimaldavad tuletatu koodist ka ärivara teha (nii on MS kasutanud mitmeid BSD litsentsiga programme oma ärivara osadena). Allikad: [1] [WWW] https://en.wikipe

Esimeses punktis millegi vastu vaielda ei anna, sest see on igati loomulik, et autoriõigused säilivad autorile. Teises punktis pakutakse välja, et teiste töid võib kasutada ja jagada ilma karistuseta, nii kaua kuni seda tehakse ilma turunduslike eesmärkideta, ehk siis näiteks kasumi eesmärgil. Isiklikult arvan, et tegu on hea ettepanekuga, kuid seda on raske läbi viia, sest mida väiksemad on piirangud, seda rohkem hakatakse ka sellist olukorda ära kasutama, ehk võib tekkida rohkem neid inimesi, kes siiski raha üritavad teenida. Kolmandas punktis toodi välja, et autoriõigustega tööde kaitse kestab liiga kaua, enne kui see rahvale avalikuks saab ja pakuti välja, et seda tuleks lühendada 20 aasta peale. Olen sellega täiesti nõus, sest see on päris absurdne, et kaitse lõppeb alles siis, kui autori surmast on möödunud 70 aastat. Tänapäeval teosed, mis on endiselt autoriõigusega kaitstud, kuid kus see on võimatu või raske leida õiguste omanikku, on suur probleem, sest enamikul neist töödest

Näe võrgus hea välja (5. nädal) Tänapäeval kasutavad inimesed aina enam internetti ja väga lihtne on oma mainet kahjustada, kui teha näiteks postitusi mida hiljem kahetsed. Eriti oluline aspekt iga inimese kohta peaks olema see, et võrgus tuleks endast võimalikult hea maine jätta, kuna tänapäeval leiab kõigest ühe klikiga palju infot inimese kohta. Näiteks võib sinu nime otsimine internetis avaldada laialdast informatsiooni ja seeläbi kujundada eelarvamust otsjas. Seda saab enda kasuks mängima panna, kui tead kuidas võrgus hea välja näha. Leidub palju näited kuidas inimesed oma nime on ära rikkunud läbi interneti, peamiselt ongi selle taga tehtud postitused, mida hiljem kahetsetud on. Eriti on populaarust kogunud laialdane arvamuse avaldamine, mida tehakse vales kohas ja valel ajal, ehk internetis tuleks kasuks see kui mõtled enne kui ütled. Lisaks teistega suhtlemine internetis näitab ka sinu enda kohta palju, seega tuleks jääda viisakaks ja näiteks õigekeelsust kirjutamisel jälgida n