Kuidas saada häkkeriks? (10. nädal)
How To Become A Hacker on Eric S. Raymondi loodud dokument, mille eesmärgiks on juhendada värskeid võrgukasutajad kuidas häkkeriks saada ja kuidas häkkerina käituda.
Eric S. Raymondi sõnul on häkkerid need, kes ehitasid interneti. Häkkerid tegid Unixi operatsioonisüsteemist selle, mis ta on praegu. Häkkerid panid tööle veebi. Häkkeriks ei saada iseseisvalt vaid häkkeriks saab sind pidada siis, kui teised häkkerid sind selleks peavad.
Tihti peale ajatakse segamini häkkerid ja kräkkerid. Kräkker on näiteks keegi arvuti turvasüsteeme muugib, kuid selline oskus teeb kellestki häkkeri samavõrd vähe kui autoärandamise oskus teeb inimesest professionaalse autoinseneri. Seega häkkeri ja kräkkeri põhierinevus on selles, et häkkerid teevad asju, kräkkerid lõhuvad neid.
Millised on häkkerliku suhtumise omadused?
1. Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist
2. Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda
3. Igavus ja nüridus on kurjast
4. Vabadus on hea
5. Suhtumine ei asenda kompetentsi
2. Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda
3. Igavus ja nüridus on kurjast
4. Vabadus on hea
5. Suhtumine ei asenda kompetentsi
Häkker tundma rõõmu probleemide lahendamisest, oskuste edenemisest ning oma intellekti proovilepanekust. Kui sa pole juba inimene, kelle jaoks selline tunne on loomulik, siis peaksid sa selleks saama, et häkkerina läbi lüüa.
Loovad ajud on väärtuslik ja piiratud ressurss. Neid ei peaks raiskama jalgratta uuestileiutamise peale, kui nii palju põnevaid uusi probleeme ootab ümberringi lahendamist. Et käituda nagu häkker, peaksid uskuma, et teiste häkkerite mõtlemisele kuluv aeg on väärtuslik - niivõrd väärtuslik, et info jagamine, probleemide lahendamine ja seejärel tulemuste teatavakstegemine muutuvad sulle peaaegu et moraalseks kohuseks.
Häkkerid (ja loomeinimesed üldse) ei tohiks kunagi tunda igavust ega teha nüri ja rumalat tsüklilist tööd, sest selles olukorras ei tee nad seda, mida vaid nemad suudavad - lahendada uusi probleeme. Selline raiskamine kahjustab kõiki. Seepärast pole igavus ja nüridus mitte üksnes ebameeldivad, vaid otseselt kurjast.
Häkkerid on juba loomu poolest autoritaarsuse vastased. Igaüks, kes võib sind käsutada, võib segada sul lahendada mistahes põnevat probleemi, millega sa parajasti tegeled - ja arvestades viisi, kuidas autoritaarne mõttemall toimib, leiab ta sellele mõne põrutavalt lollaka põhjenduse. Seega tuleb autoritaarse suhtumise vastu võidelda kõikjal, kus seda kohata võib, et see sind ja teisi häkkereid ära ei lämmataks.
Et olla häkker, peaksid endas arendama teatud suhtumisi. Kuid suhtumine üksi ei tee sind häkkeriks rohkem kui tippatleediks või rokitäheks. Häkkeriks saamine nõuab intelligentsust, praktikat, pühendumist ja rasket tööd.
Millised on häkkeri põhioskused?
1. Õpi programmeerima2. Hangi üks avatud lähtekoodiga Unixitest ja õpi seda kasutama
3. Õpi kasutama veebi ja kirjutama HTMLi
4. Kui sa ei oska piisaval määral inglise keelt, õpi see ära
Eric S. Raymond soovitab ära õppida 5 programmeerimiskeelt: Python, C/C++, Java, Perl ja LISP. Lisaks sellele, et nad on tähtsaimad häkkerikeeled, esindavad nad väga erinevaid lähenemisi programmeerimisele ning igaüks neist harib sind erineval väärtuslikul moel.
Kõige tähtsam samm, mida algaja saab häkkerioskuste omandamise suunas teha, on hankida endale Linux või üks BSD Unixitest, paigaldada see oma arvutisse ja see käima lasta.
Kui sa ei oska veel programmeerida, õpetab HTMLi kirjutamine sulle mõningaid vaimseid harjumusi, mis aitavad sul seda õppida.
Inglise keel on häkkerikultuuri ja Interneti töökeel ning häkkerikultuuris osalemiseks peab seda oskama.
Kuidas siis saada häkkeriks?
Arvan, et häkkeriks saamine pole esiteks üldsegi lihtne. Nagu eelpool välja tõin, siis häkkeriks võib end pidada alles siis, kui teised sind selleks peavad. Ehk häkkeriks saamine eeldab reputatsiooni kogumist. Reputatsiooni saab koguda mitmel viisil:
Esimeseks (kõige kesksemaks ja traditsioonilisemaks) on kirjutada programme, mida teised häkkerid peavad lahedaks või kasulikuks ning anda programmide lähtekood kogu häkkerikultuurile kasutada.
Abiks on ka avatud lähtekoodiga tarkvara testijad ja silujad. Meie ebatäiuslikus maailmas kulub paratamatult suurim osa tarkvaraarenduse ajast silumisetapile. Seepärast võib iga mõtlev tarkvaralooja kinnitada, et head beetatestijad on kuldaväärt.
Veel üks kiiduväärt tegevus on kasuliku ja huvitava info kogumine ja filtreerimine, selle muutmine veebilehtedeks või KKK (Korduma Kippuvad Küsimused) -tüüpi dokumentideks ning tegemine üldiselt kättesaadavaks.
Häkkerikultuur püsib vabatahtlikel. Selle käigushoidmine nõuab palju vajalikku, kuid "musta" tööd - e-postilistide haldamine, uudisegruppide modereerimine, suurte tarkvaraarhiivide hooldamine, RFC-de ja muude tehniliste standardite arendamine.
Comments
Post a Comment